Arvatavasti praegu kõige uuem ja noorim, tõeliselt andekas shoegazer. Tema myspace'is on küll pikk rida mõjutajaid kirjas, mis esmapilgul tekitas minus üksjagu eelarvamusi... Kuid üllatusena teeb ta oma asja piisavalt instinktiivselt, et kuidagi polegi eriti tunda nagu ta oleks nüüd järjekordne "selle" või "selle" koopiamasinast välja lastud polfo. Ja see, mida ta teeb on oi kui paljulubav. Igatahes - lennake nüüd selle multi-instrumentalistist härra sageduste järgi:
mp3: dream cop - marooned
spc eco ( - s p a c e e c h o - ) on eriti suure tihedusega shoegaze'i-laine helikosmoses, mille trajektooridega opereerib Rose Berilini voks - instrument, mis võlub mind kõige rohkem selles maailmas. Kui toimuks shoegaze plikside konkurss - "kes on kõige ilusam ja teeb kõrvadele kõige magusamat pai" - siis Rose selle ka võidaks!
Dunes - Handle from Christopher Ando on Vimeo.
Mul on tunne, et selline natuke karmim, adrenaliini & noise'i täis shoegaze areneb merede taga üpris jõuliselt. A Place to Bury Strangers oleks nagu mingisuguse mürabakteri kõigile pähe puurinud, mis nakatab teisi aina edasi ning Weekend on üks eriti hea näide nendest nakatunutest. Kuigi tihtipeale nende sagedusejooned ühitavad suht palju APTBSi omadega, ei tekki siiski nende puhul mingit vastikut ripoffi tunnet, vaid nad tõmbavad meid sama psühhootiliselt nagu APTBS ringi kargama. Weekend kõlab täpselt nagu mõne 80date Inglismaa noise'i ülekülluses tõmbleva shoegazeri raevukas reinkarnatsioon.
Esimese meeldivalt jaheda hommiku terviseks! Polegi nende kohta midagi palju öelda ... lihtsalt kenad shoegaze tsikid oma kergelt melanhoolse, kuid lihtsa ja kaasatõmbava lüürikaga ja saja effektiblokiga .. no more information.
mp3: No Joy - No Joy EP
Kuna see vastik kuumus ja päike mõjub nii mõistusele, nahale ja kõigile muule pigem lagundavalt, siis ma arvan, et general decay on natuke jahutavaks vahelduseks üks meeldiv postpunknoisegazekokteil.
